Eesti ja maailma toidulaud

Eesti arengut mõjutavad 3 jõukeskust:

• maailma arengu suundumused

• Euroopa Liit

• maailmaorganisatsioonid (WTO, IMF, WB)

Maailma toiduvarud vähenevad.

• Alates 1990nndatest aastatest süvenevad käärid saagikuse kasvu ja ostujõulise nõudluse vahel.

• Kas geenitehnoloogia on lahendus? Arengumaades kiireneb loomse toidu tarbimise kasv. Arenevad riigid tarbivad loomset toitu elaniku kohta arenenud riikide tasemega võrreldes 20% (prognoos 2020. a. kohta 33%).

Toidutootmise ressursid on piiratud:

• viljakat maad on maailmas keskmiselt 0,23 ha, Eestis 0,7 ha elaniku kohta ja see väheneb pidevalt. Suureneb loomakasvatuse surve keskkonnale, eriti mullastikule, metsade säilimisele;

• mageveevarude vähenemine, eriti Aasia ja Aafrika riikides. Põllumajandus (niisutusmaaviljelus) tarbib 2/3 maailma aastasest vajadusest, 40% toitu tootetakse niisutatavatelt aladelt;

• õhu saastamine ja selle järelmõjud kliimale, põllumajanduse tingimustele.

Ressursid paiknevad maailma eri piirkondades ebaühtlaselt.

• USA-s on 4 x ja Euroopas 2 x rohkem põllumaad kui maailmas keskmiselt.

• Pinged arenenud ja arenevate riikide vahel kasvavad.

• Suurtootmine tõrjub välja väiketootmist.

• Loomad on miljonitele vaestele ainsaks elatusvahendiks. Arenevates riikides on põllumajandusega seotuid üle poole rahvastikust, maailmas keskmiselt 45%, Eestis 5,2%. Arenenud riigid suurendavad toiduainete eksporti arenevatesse riikidesse. Hiina ostujõu kasv, SKT kasv 7% aastas.

• Eestis toodetakse piima 1,5 korda rohkem, liha ja teravilja 1/3 vähem kui tarbitakse.

Tehnoloogia arengut hakkab piirama toiduohutus.

• Aasia riikides paiknevad suured linnu- ja seavabrikud suurlinnade läheduses.

• Tootmise intensiivistamise vahendite kasvav tarbimine avaldab negatiivset mõju toidu kvaliteedile ja toiduohutusele. Arenevates riikides on 43% juhtudest surma põhjuseks parasiitnakkused, arenenud riikides 1% juhtudest. Eestis on rohkem eeldusi mahetootmiseks.

21. sajand – infosajand uute võimaluste ja uute riskidega.

• 19.sajandil oli võim varaomanike käes. 20. sajandi 1930ndatel läks tegelik võim koolitatud juhtide-ettevõtjate kätte, sest väiksem osa aktsionäre mõistis tegelikkust.

• Alates 1990ndatest on võim nende käes, kes oskavad süsteemselt ja pidevalt koguda turumajandusele iseloomulikku hajutatud infot, seda analüüsida, järeldusi ja otsustusi teha.

• Infosajandi “must lammas” on manipuleerija, tegelikult saamatu inimene, kes püüab kontrollida aktiivseid. (Manipuleerijate loodud müüdid toidu ületootmisest on jäämas minevikku, kurikuulsad euronõuded ei pärine Brüsselist, vaid Maailma Tervishoiuorganisatsioonist jne).

Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika muutub.

• Uued eesmärgid:

  • konkurentsivõime, orienteerumine maailmaturu konkurentsile,

  • maapiirkondade elujõu säilitamine;

  • agrokeskkonna säästlik kasutamine, hea põllumajandustava,

  • mahetootmise suurendamine.

• Kandidaatriikide maapiirkondade üldine olukord on võrreldes liikmesmaadega  suhteliselt halvemas olukorras. Sel põhjusel pakub EL kandidaatriikidele suuremaid maaelu arengu toetusi  põllumajanduse otsetoetuste vähenemise arvel.