Eesti mahetootjad kohalikul ja rahvusvahelisel turul

1.Tagasivaade senistele traditsioonidele, tootmisvõimsustele, müügikanalitele

• Mahetootmisega selle kaasaegses tähenduses puututi Eestimaal esimest korda kokku juba 80. aastatel. Sealt alates on loodusthoidvat elustiili ja mahetootmist propageerinud selle ala tublid entusiastid. Erilist tänu traditsioonide ja mõtteviisi arendamisel ning inimeste teadlikkuse tõstmisel nii möödunud aastatel kui tänapäeval, väärivad sellised ühendused nagu Eesti Biodünaamika Ühing ja Kagu-Eesti Bios.

• Mahepõllumajandusega tegelejate arv Eestis on aastast aastasse kõikunud.

• Kogu möödunud perioodi jooksul on mahetootjad olnud looduslähedase mõtteviisi kandjateks ja ka tarbijateks, kellele põllumajandussaaduste tootmine ja müük väljapoole oma peremajapidamist ei ole olnud tähtis.

2.Viimastel aastatel avanenud uued turustuskanalid ja tootmise mitmekesistumine

• Taasiseseisvuse kehtestamise ja turumajanduse loomise tuhinas möödunud sajandi 90-ndate alguses jäid meil peaaegu märkamata arenenud maades toimuvad tarbijaeelistuste muutused, eelkõige inimeste järjest kasvav mure meid ümbritseva keskkonna suhtes ja eriti kümnendi lõpus avaldunud järjest kasvav hirm toiduainete ohutusest meie tervisele. Need on ka aastad, kus Euroopas ja Põhja-Ameerikas senini nishitootmise seisundis olnud mahetootmine hakkas kiiresti kasvama eraldi tootmisharuks.

• Loomuliku kasvu jätkuna sõlmiti 2000.aasta maikuus leping Taani põllumajanduskontserni DLG-ga, mis võimaldab meil aastatel 2001-2004 eksportida mahehernest, otra, rapsi, rukist, nisu, kaera senisest siseturust ligi kaks korda  soodsama hinnaga. Kahjuks pole meie mahetootjad suutnud veel pakkuda soovitavaid koguseid, kuid paari aasta pärast olukord paraneb. Seni on läinud Taani 239 tonni hernest ja 22 tonni rüpsi, 2002.a ca 500 t hernest.

• Huvi on tundnud erinevate EL riikide kokkuostjad, kellega loodetavasti tulevikus sõlmitakse lepingud. Varasemale väikesel pinnal köögivilja kasvatamisele on lisandunud/lisandumas suuremad piimatootjad ja põllukultuuride kasvatajad, ning EML põhieesmärk ongi nende turu eest hoolitsemine. Palju on lihaveiste ja lambakasvatajaid.

3. Nõudluse kasv, turu ootused, nišitootmisest tootmisharuks

• Ostujõuliste ja teadlike tarbijate poolt on tunda tõsist nõudluse kasvu, mida seni praktiliselt pole suudetud rahuldada. Senini on (väheste eranditega) mahetoodete müük toimunud valdavalt vaid vähestes müügipunktides peamiselt väljaspool pealinna. Vaja oleks väljapaistvat toodet suurpoe letil, mida sihtgrupp iga päev koju sõites osta saaks, eelkõige igapäevatoitu. Vaid sel viisil saab kiiresti tarbijale teadvustada mahetoodete olemasolu ja kasulikkust, et muuta mahetootmine arvestatavaks tootmisharuks Eestis.

4. Eesti mahetootmise võimalused ja ohud Euroopa Liitu astumisel

Euroopas on senini mahetoodete defitsiit, eriti lihatoodetel. Euroopa Liidu soov on mõne aasta jooksul suurendada mahetoodangu osakaalu vähemalt 10 %-ni kogu põllumajandustootmise mahust. Enamike liikmesriikide, ehk välja arvatud Taani ja Austria jaoks tähendaks see tänaste mahetootmise ja tarbimismahtude mitmekordistumist. Meie võimalused EL-iga liitumise ettevalmistusperioodil ja liitumisjärgselt on tollimaksude kadumine real põllukultuuridel ja meie EL tavalisest palju puhtamas looduses (eriti saared!) kasvatatud mahetooted. Ei maksa siiski loota kohe otse EL lõpptarbijani jõudmist, eksportida saab täna ja homme peamiselt suurimas defitsiidis olevat loomse toidu tootmiseks vajalikku sööta. Selline turg on meile garanteeritud veel vähemalt neljaks järgnevaks aastaks ning see sobib hästi Eesti kliimatingimustega. Ohuks on peamiselt  tootmiskvootide vähesus, kui mahetooted siiski jäävad  Eesti põllumajandusele eraldatud üldise tootmiskvoodi sisse.

5. Mahetootjate Liidu käsilolevad projektid ja hinnang tulevikule

• EML praegused projektid lisaks ekspordi arendamisele:

  • mahepiim poelettidele, alternatiivina Piimanina  kampaania raames koolidesse. Eesmärk: 2.jaanuar 2003.

  • Maheleib – vaid Eesti tootjate viljast valmistatud leib. Eesmärk sama, 2003.a.alguseks poelettidele.

  • Selle projektiga kaasneb võimalusel mahe nisujahu. Tulevik – lähema paari aasta perspektiivis muutub jaekaubandusse suunatavate toodete leidmine ja promomine lihtsamaks, kuna ühest küljest kasvab arvestatavate mahetootjate arv, nende teadmised ja usaldus turu vastu, teisest küljest kasvab ostjate teadlikkus, paraneb majanduslik olukord, ja on tekkinud usaldus mahetoodete vastu.