Mahetootmise arengusuunad ja arengutempod mõnedes Euroopa riikides

• Viimase kümme aasta jooksul on mahepõllumajanduse areng Euroopas olnud kiire, keskmine aastane kasv on olnud 20-25%. Sellele vaatamata on mahetoodete turuosa vaid 2% ringis. Arvestades, et nõudlus ületab kõigi toodete osas kindlalt pakkumise, on aga arengupotentsiaal suur. Iga-aastane turu kasv on olenevalt riigist 10-50%. Vaid üksikutes riikides on mõne toote osas pakkumine nõudlusest suurem (nt piim Taanis).

• Maheturu maht on kõige suurem Euroopas, küündides Euromonitori andmetel umbes 200 miljardi kroonini, järgnevad USA ja Jaapan. Euroopa riikidest on suurim turg Saksamaal, Suurbritannias ja Itaalias.

• 2001.aastal viljeldi maailma riikides mahepõllumajandust rohkem kui 17 miljonil hektaril, millest üle 7 miljoni paikneb Austraalias, ligi 3 miljonit  Argentiinas, umbes miljon Itaalias ja ligi miljon USAs ja Brasiilias.

• Euroopas on kõige rohkem mahepõllumajanduslikku maad Itaalias, järgnevad Saksamaa ja Suurbritannia. Suurima mahepõllumajandusliku maa osaga on Austria, Šveits, Itaalia, Soome, Taani ja Rootsi, kus see moodustab 6-10% põllumajanduslikult majandatavast maast. Kõige suurem mahetalude arv on Itaalias, kus see küünib üle 50 000. Maheloomakasvatus on enamikes Euroopa riikides oluliselt vähem arenenud kui taimekasvatus.

• Edaspidist hoogsat arengut prognoositakse Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Šveitsis jm. Paljudel riikidel on riiklikud mahepõllumajanduse arendamise strateegiad ja on seatud ka konkreetsed eesmärgid mahetootmise kasvu osas. Näiteks on Rootsi võtnud 2005. aasta sihiks mahepõllumajanduslikult viljeldava maa osa suurendamise 20%ni ja 2010. aastaks 30%ni kogu põllumajandusmaast, Wales 10%ni aastaks 2005 ja Saksamaa 20%ni aastaks 2010.

• Ka üleeuroopaliselt tehakse plaane mahepõllumajanduse igakülgseks arendamiseks.

• Eelmise aasta mais Kopenhaagenis toimunud konverentsil “Organic Food and Farming – Towards Partnership and Action in Europe” kirjutasid mitmete riikide põllumajandusministrid (k.a Eesti), Euroopa Komisjoni ja ülemaailmse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM esindajad  alla ühisdeklaratsioonile. Selles rõhutati mahepõllumajanduse arendamise olulisust nii keskkonnakaitselisest, toiduohutuse, loomade heaolu kui maaelu arendamise aspektist ja otsustati välja arendada üleeuroopaline mahepõllumajanduse tegevuskava, mis vaatleks terviklikult mahepõllumajanduse kõiki külgi.

• Peamised mahetoidu eelistamise põhjused on toidu tervislikkus, keskkonnakaitse, loomade heaolu ja soov toetada kohalikku ja väiketootmist. Tarbijate põhjused mahetoidu ostmiseks on küll üldjoontes sarnased, kuid siiski saab riigiti välja tuua prioriteetide erinevused, nt ostetakse Inglismaal mahetoitu valdavalt just toiduohutusest lähtuvalt, samas näiteks on Rootsis olulisemateks põhjusteks keskkonnakaitse ja loomade heaolu. Paljudes riikides eelistatakse järjest rohkem just kohalikku mahetoitu. Seetõttu pööravad ka mitmete riikide valitsused suuremat tähelepanu kohaliku turu väljaarendamise toetamisele.

• Ettekandes tutvustatakse mõnevõrra lähemalt Saksamaa, Šveitsi ja Suurbritannia mahepõllumajanduse hetkeseisu ja tuleviku väljavaateid ning arvestades erinevate riikide kogemusi esitatakse autori arvamus Eesti mahepõllumajanduse arendamise vajalikest suundadest.